Immanuel Kant
laseb religioonil kasvada vahetult moraalist. Kuid Kanti kriitika "äri" ei olnud selle teise
kriitikaga veel suletud. Praktilise mõistuse kriitikale järgnes veel teos esteetika kohta -
"Otsustusvõime kriitika".
See moodustab Kanti kriitiliste uurimuste lõppkivi. Kui me vaatleme Kanti senist
filosoofilist ehitust kaugemalt, siis jääb mulje, et kaks maailma: looduse - ilmingute maailm
üheltpoolt ja vabaduse - asi iseeneses maailm teiseltpoolt, seisavad just nagu sidumatult
teineteise kõrval. Puhta mõistuse kriitikas leiab käsitlust mõtlemis- ja tunnetusvõime. Praktilise
mõistuse kriitikas tahtmis- , tegutsemisvõime. Kuid see, mida me nimetame tundeks ja
fantaasiaks pole seni veel kriitiliselt uuritud.
Seda tühimikku püüab täita Kant "Otsustusvõime kriitikaga". Kui me seda teost ei
vaatleks, siis saaksime Kant'ist puuduliku pildi. Selle teose vaatlusel langevad paljud Kantile
tehtud etteheited ära.
annaabi.ee 
