Kunstiajalugu- Kreeka ja Rooma
3000a eKr, hõlmab Kreeta saart, Mükeenet ja Tiryns, Eguse mere saari ja Väike-
Aasia poolsaart. (Kuningas Minos tõi jumalate juurest süüa ja juua. Külla kutsudes
küpsetas ära oma poja ja nii läks igavestesse piinadesse.)
Mereline kultuur, kus lossid kujunesid ühiskonna elu keskusteks. Lossid olid
kaitsmata (Kreeta).
Mükeene on sõjaline kultuur, lossid kindlustatud.
Õitseaeg oli 2000-1250 eKr. Suurimad lossid: Knossos, Phaistos, Hagia Triada, mis
olid ehitatud kivist, ilma siduaineta, laed puust.
Sambad olid ülevalt jämedamad ja alt kitsamad, need olid puust, tubade
liigendamiseks. Sambad olid värvilised.
Tirynsi ja Mükeene linnamüür laotud suurtest kividest, ilma siduaineta.
Mükeene lõvivärav oli tähtsamaiks väravaks. Mükeenes on hauad, mida peetakse
kuningate omaks. Suured ringhauad osadel ka kuppel peal.
Kujutavas kunstis olid põhilised mütoloogilised stseenid (ntks Zeus võrgutab
ära Europe)
annaabi.ee 
