Miina Härma Gümnaasium LUMEKAKK Referaat Koostaja: Lota Pung Klass: 7b Tartu 2010 Liigikirjeldus. Lumekakk (Bubo scandiacus) on sidrunkollaste silmadega ja musta nokaga suur valge kakk. Isaslinnud on lumivalged üksikute tumedate tähnidega, emaslinnud on tumedate tähnidega rohkem kirjatud ja ka isaslindudest tunduvalt suuremad. Isaslindude kaal võib küündida 2,3 kilogrammini, emaslindudel peaaegu kolme kiloni. Tiibade siruulatus võib suurematel lindudel ulatuda pooleteist meetrini, mõningatel juhtudel kuni 1,7 meetrini. (http://www.eoy.ee/kodukakk/eesti-kakud/lumekakk) Lumekakk pesitseb kõrg- ja madaltundras
põlle, kannid ja raamatud, kulla-karra veel pealekauba. Lisaks varakevadisele käopä- kale võib looduses kohtuda käokanniga, mida kutsutakse ka tõrvalilleks. Käokannid ehivad niitusid jaanipäeva paiku. Juulist septembrini võib teeservadel ja kraaviperve- del silmata kollaseõielist käokannust, mille värsked taimed peletavad oma lõhnaga loomad eemale. Käokuld on silmapaistev eredate sidrunkollaste õitega taim. Teda esi- neb peamiselt Kagu-Eestis ja ta on võetud looduskaitse alla. Orhideelised käokeel, käopõll ja käoraamat kuuluvad samuti looduskaitse alla. 2. Kägu kukub kasesalus nii et kajab laas, suvel samas metsaalust käopõll kaunistab. Lehed on tal sedamoodi nagu põllesiilud, õied rohekollast tooni põõsa varjust piilub. q Käo teretamine Rahvalaul Kägu kukub kuuse otsas, kukku! Tare lävel tamme otsas, kukku! Tere, väike vellekene, kukku
annaabi.ee 
