komponendid 1) Aluseline räbu toomasfosfaadidtoomasräbu on terase sulatamisel saadud fosfaaträbu töötlemise saadus, mille olulised komponendid on kaltsiumsilikofosfaadid. Minimaalne toiteaine sisaldus massiprotsentides on 12 % P2O5, kui fosfor väljendatakse anorgaanilistes hapetes lahustuva fosforpentaoksiidina, kusjuures vähemalt 75 % deklareeritavast väetises sisalduvast fosforpentaoksiidist peab olema lahustuv 2 % sidrunhappes; või 10 % P2O5, kui fosfor väljendatakse 2 % sidrunhappes lahustuva fosforpentaoksiidina. Osakeste suurus: vähemalt 75 % materjalist peab läbima 0,160 mm avadega sõela, vähemalt 96 % materjalist peab läbima 0,630 mm avadega sõela. 2a) Lihtsuperfosfaat on peenestatud mineraalse fosfaadi ja väävelhappe reaktsiooni saadus, mille oluline komponent on monokaltsiumfosfaat, sisaldab kaltsiumsulfaati. Minimaalne toiteaine sisaldus massiprotsentides on 16 % P2O5
nitrofoska, karboammofoska jt.), mis happelises mullas võivad muutuda vähem lahustuvateks alumiinium- ja raudfosfaatide moodustumise tõttu. Esimeste puhul on mulla ja väetiste vastastikune toime kasulik ja seda saavutatakse peenpulbriliste väetiste segamisel mullaga. Teiste puhul tuleb eelistada paiklikku andmist ja granuleeritud väetist ning nende mullaga segamine pole soovitatav. Mõnede rühmituste järgi jagatakse fosforväetised vähe lahustuvateks ning vees, ammooniumtsitraadis ja sidrunhappes lahustuvateks. Üks enam kasutatavaid ja odavamaid fosforväetisi on superfosfaat, mida saadakse fosforiidi või aptiidi töötlemisel vastava koguse väävelhappega. Peale taimedel vajaliku kaltsiumdivesinikfosfaadi sisaldab superfosfaat ka vees vähelahustuvat kaltsiumsulfaati, mis tekib superfosfaadi saamisreaktsiooni kõrvalsaadusena. Fosforväetist võib anda sügisel sügiskünni alla või kevadel. Fosforväetiste keemilise
Kuulu järgi pidavat nad valge pesu mitte just eriti valgeks jätma, vaid neile kollaka varjundi juurde jätma. Aga värvilisele pesule pidid sobima suurepäraselt. Neid on lihtne kasutada, 4-6 pähklikoori pesu kohta. Koored on korduvkasutatavad seni, kuni nad muudavad värvi ja muutuvad hallikaks, siis on nad paras kompostihunnikusse viia – mis on jällegi ääretult keskkonnasõbralik. Erinevate plekki eemaldamine: Marja- ja mahlaplekid saab üldiselt maha nii, et leotad enne pesu sidrunhappes. Vaik - Tupsutage pahemalt poolelt tärpentiini, bensiini või rasvaplekieemaldiga. Asetage riideese külmkappi ja rebige kõvastunud vaik riidelt. Rohi - Värskele plekile valada keevat vett ja sidrun- või äädikahapet, loputada nuuskpiirituselahusega. Vana plekki pleegitada või valgendada. Triikrauajälg - Tupsutada sibulamahlaga. Tõrv - Määrida või või margariiniga, lasta seista 12h ja kraapida nüri noaga, tupsutada bensiini, tärpentiini või muu rasvalahustiga.
annaabi.ee 
