Siidri ajalugu
igaühel neist oma koht. [1]
Klassikaline siider on lahja alkohoolne jook, mida valmistatakse puuviljamahla kääritamisel
pärmidega. Et siidrivalik suureneb Eestiski ja võidab joojate soosingut, siis tasub rääkida
sellest joogist pisut lähemalt. [2]
1.1. Nimest
Tõenäoliselt on siidri nimi pärit heebrea keelest ja sõna shekar peaks tähistama joovastavat,
küllastavat ning isu täitvat. Kreeklased nimetasid puuviljadest kääritatud jooki sikeraks, mis
vanas prantuse keeles muutus sidreks. Tänapäeval on juhtivates ,,siidrikeeltes"vastavad
terminid cidre (pr.k.) ja cider (ingl. k.). kuigi paljud siidrifännid peavad ehtsaks ainult
õunasiidrit, näitab ajalugu, et seda jooki on juba aegade algusest tehtud nii õunast kui pirnist.
Normandia õunasiider on siiski praegusel ajal kõige hinnatum. [1]
1.2. Normandia siider
Enamik tänapäeva siidritest tuleb vabrikutest ehk siis ostetakse puuviljakontsentraati,