PSÜHHOLOOGIA ALUSED
Mis võiks olla selle kirjatüki pealkiri?]
Diskursuse analüüsimisel huvitab meid eriti see, kuidas me suudame eelmises näites esitatud
küsimustele vastata. Asesõnade puhul ("... meie juures ...") pakub huvi see, kuidas me teame, kellele
või millele need osutavad. Samamoodi on olukord kõigi teiste lauseliikmetega ning nende tähendus
sõltub diskursuse struktuurist, mille sees ilmnevad vaadeldavad laused vaadeldavate lauseliikmetega
(Gross, Pollack & Sidner, 1989). Sageli vajame me diskursuse mõistmiseks mitte ainult selle
struktuurist arusaamist, vaid ka laialdasi taustteadmisi füüsikalisest, sotsiaalsest või kultuurilisest
kontekstist, milles diskursust esitatakse.
Näide:
(1) Malle muutus seda ärevamaks, mida enam ta eelseisvaks bioloogiaeksamiks valmistus.
[Mida te Malle kohta teate?]
(2) Ta polnud kunagi varem ise kirjalikku eksamit sooritanud ega teadnud, kuidas õpilaste teadmiste
kontrolli adekvaatset testi koostada.
annaabi.ee 
