Eesti kirjanduse ajalugu
neid keskkonnatingimusi, kus seda keelt räägitakse. Keele kaudu tuleb esile
ka ühe või teise rahva eripära. Herder seob selle teema ka loodusliku
kontekstiga ja mittekultuurilise valdkonnaga. Keel on tema jaoks nagu
alusjõud ja kõige algupärasem nähtus inimühiskonna puhul. Herderi arvates
on keel aluseks ka rahvuse toimime. Keel on see materjal, mille kaudu need
üksikud indiviidid ühendatakse etniliste ja kultuuriliste sidmetega. Keelest
lähtub mingi eripärane kultuur. Parim kultuur ei lähtu mitte välismaisest, vaid
kasvab välja rahvuslikust pinnasest ja keelest. Herderi eripära võrreldes
mõne teise filosoofiga: ta on oma vaadetelt pluralist, st ta uskus, et igal
kultuuril on oma väärtus. Sellest seisukohast saab üks romantismiajastu
imperatiive. Kultuurilise paljususe idee on romantismiajastul üsna aktuaalne.
Idee, mille pinnalt Ungari, Slovakkia, Soome ja Eesti rahvuslikud asjad
saavad tekkida ja areneda