Fiskaalpoliitika ehk eelarvepoliitika
tagamine (Aage, 1997).
Teine väga tähtis küsimus on, milline peaks olema Eesti fiskaalpoliitika ühinemisel Euroopa
Liiduga ja kuidas peaks meie fiskaalpoliitikat harmoneerima. Vastavalt Maastrichti lepingu
fiskaalse konvergentsi kriteeriumitele ei tohi liikmesriigi aastane eelarvedefitsiit ületada 3%,
riigivõlg 60% SKP-st. Enamikus Euroopa riikides tähendab see liikumist kitsendava
fiskaalpoliitika suunas (Papadopoulus, Sidiropoulus, 1999). Nagu näitavad võrdlusandmed, on
Eesti üldvalitsuse defitsiit mõnevõrra kõrgem kui EL keskmine. Nii näiteks moodustas
üldvalitsuse defitsiit Eestis 1999. a. 4,7% SKP-st, samal ajal oli EL keskmine 1,7%. Samal ajal
riigivõla ja SKP suhe oli Eestis 6,67% ja Euroopa Liidus 70,6% (WEO, 1999).
1
Joonis 1 on koostatud B. Wederi andmete alusel (WEO, 2000, lk.136)
77
10
8
6
4
annaabi.ee 
