LOODUSNÄHTUSED VANARAHVA KÜSITLUSES
külm taas püüab kõrva naksata.
Jänes jälgegi ei jäta lumme,
kuigi jookseb nagu jaksab ta.
Kõrge kuuse kõrval vari nagu,
vaenlane on maha heidetud.
Igas talvepäevas omajagu
kevadet on ära peidetud.
AASTAAJAD
Kord elas üks memm,
Neli tütrekest tal,
Need-KEVAD ja SUVI
Ja SÜGIS ja TALV.
Kui kevade tuli, siis haljendas aas
Ja lindude sidinast
helises laas.
Kui kepsutas suvi,
kõik õitsele lõi
ja magusaid marju
ta kaasa veel tõi.
Kuid sügis veel heldemalt
Põldudel käis
ja küpsenud vilju
ka aiad said täis.
Talv raputas kõikjale
kohevat lund,
jäi puhkama maa,
nägi ilusat lund.
MUST PILV
Kerkis pilv ja kärkis kõu,
hämaraks läks meie õu.
Reinuvader, saba vehi,
mustad pilved valgeks pühi.
TUUL
Tuul lendas tulise tuhinaga,
saba jäi kinni aia taha.
Sabata tuul on väsinud tuul,
kükitab, vaeseke, õunapuul.
VIKERKAAR