Tiit Lauk humanitaar
Sõda ja
okupatsioonid aga tingisid hoopiski ränkade tagajärgedega muutused, lõhkudes kogu meie
kultuurielu kaheks: üks osa jäi ida poole rindejoont, teine lääne poole. Ida poole jäänud osa on
küllaltki põhjalikult dokumenteeritud (k.a džässmuusikuid puudutav teave 152 ). Samas saame
nentida, et idapoole rindejoont sattus oluliselt rohkem džässmuusikuid. Täpset arvu ei tea
keegi, eeltoodud kirjutistest kooruvad välja viie nõukogude tagalas moodustatud orkestri
nimed: sideroodu estraadiorkester, tagavarapolgu estraadiorkester, 917. polgu estraadi-
orkester, 249. diviisi estraadiorkester, 7. diviisi estraadiorkester, mis hiljem nimetati džäss-
orkestriks (Ojakäär 2003: 440–462). Nende orkestrite töös osales küll ka mitmeid džässiga
varem mittetegelenud muusikuid (Roland Laasmäe, Ilmar Tomberg), kuid nende džäss-
muusikute arv, kellel polnud õnne eelmainitud orkestritesse sattuda, oli oluliselt suurem (Jüri
Teng, Kaarel Tuberik, Joann Juštšuk jpt)