Üleujutused jätsid maha pehme ja viljaka mulla, kuhu hiljem oli oli hea seemneid külvata. Mõlema riigi puhul on sarnasuseks see, et üleujutused aidasid kultuuril areneda. Egiptuses on hieroglüüfkiri , Mesopotaamias aga kiilkiri. Mesopotaamias ei pööratud eriti tähele panu elule pärast surma. Egiptuses aga usuti, et surnu sattus Osirise riiki. Pärast surma toimus matuseseremoonia, mis kestis kaua. Surnu sisikond eemaldati ja palsameeriti. Surnu mähiti sidemeisse ja asetati sarkofaagi. Sarkofaagid pandi püramiididesse, hiljem hauakambritesse. Hauda pandi kaasa ehteid, riideid jpm. Seintele raiuti püramiidiraamatud. Egiptuses vana riigi ajal puudus sõjavägi. Uue riigi ajal oli aga alaline armee. Toimus sundvärbamine. Sõjavägi moodustus jalaväest, eliitväest ja hobukaarikutest. Lisaks olid veel võõramaa palgasõdurite üksused. Mesopotaamias aga seevastu kutsuti sõjavägi kokku konkreetsel vajadusel ainult. Teenistusse
Orjad olid peamiselt endised talupojad. Egiptuse religioon Egiptlaste peajumal oli Amon-Ra (jumalaid oli kokku u 740).Thot oli egiptlaste usujumal, Hathor kehastas loomade ja inimeste viljakust, surnute jumal oli Amibis. Templid rajati selleks, et inimesed saaksid jumalate eest hoolitseda ja ka varjupaigaks. Egiptuse religiooni iseloomustas aristokraatlikkus. Pärast surma algas matusetseremoonia. Surnu sisikond eemaldati ja palsameeriti. Surnu mähiti sidemeisse ja asetati sarkofaagi. Sarkofaagid pandi püramiididesse, hiljem hauakambritesse. Hauda kaasa pandi ehteid, riideid jpm. Surnu sattus Osirise riiki. Kreeka ühiskonna struktuur · Aristokraadid rikkaim ja mõjukaim osa ühiskonnast · Talupojad - moodustasid kõige suurema osa kodanikkonnast, nendes koosens ka sõjavägi · Käsitöölised - olid madala sotsiaalse staatusega, sageli ilma kodanikuõigusteta. · Orjad - nii sõjavangid kui ka barbaritelt ostetud orjad