· Budismis pole jumalaid, sest Buddha oli inimene, kuid tänapäeval on Buddha erinevaid külgi jumalikustatud. Usutakse: · Hinduismis usutakse: sansaarasse (ümbersündi), karmasse ja moksat. · Budismis usutakse: sansaarasse, karma seaduseid ja nirvaanat (sama mis moksa). Hinduism on rahvuslik usund. Budism on ülemaailmne teadusvool. Buddha elu · Siddharta Gautama (566-486 eKr) sündis Indias valitseja pojana. · Isale ennustati, et Siddhartast saab munk. · Selle vältimiseks sulgeb isa ta 29 asstaks lossi. · Tal on naine ja laps. · Ühel päeval läheb ta siiski lossist välja. Ta näeb tänaval haiget, surijat (surnut), vanurit ja naervat munka. Ta mõistab, et see kõik võib juhtuda ka temaga. · Ta tahab teada tõde ja lahkub lossist. Ta läheb joogide (askeedide) juurde ning on seal 6 asstat. · Ta tegi harjutusi nii, et oli näost sinine, aga ei leidnud tõde.
Budistid püüavad järgida Buddha õpetusi tihedalt põimitult igapäevaeluga. Nad mediteerivad, on taimetoitlased, annavad almuseid, toovad ohvriande pühamutesse, templitesse ning kloostritesse. Kes oli Buddha? Buddha pärines suursugusest India perekonnast. Tema isa oli vürstiriigi valitseja. Buddha ema suri seitse päeva pärast sünnitamist ning poega hakkas kasvatama isa ja ema õde. Kui Siddharta oli laps, ennustas üks braahman, et täiskasvanuna saab Siddhartast virgunud tark, kes aitab teistel ületada kannatusi. Sel ajal tähendas see rändava kerjuseks saamist. Loomulikult ei soovinud isa, et ta poeg selliseks saab ning külvas teda üle luksusega ning hoidis palees kinni. Täiskasvanuks saades õnnestus Siddhartal teha väljapoole paleed neli jalutuskäiku. Jalutuskäikudel nägi ta rauka, haiget, matuserongkäiku ning askeeti. Kuna tema enda elu oli vaba hädadest ja kannatustest (haigused, vanadus, surm), jättis jalutuskäikudel nähtu temasse