politseiteenistustesse) kõigi teiste Saksamaa liidumaade poliitilise politsei üksused. Teostati Saksamaa korrakaitseorganite reorganiseerimine ning kõik Saksamaa politseiasutused ei allu enam kohalike liidumaade Siseminsiteeriumitele, vaid otse (Reichsführer-SS und Politzeipresident ) Heinrich Himmlerile. Kriminaalkuritegevuse ja riigivastaste kuritegudega tegelevad politseiasutused- kriminaalpolitsei - kriminalpolitzei ja poliitiline politsei - Gestapo ühendatati Sicherheitspolizei (Sipo)) nime all. Otseselt poliitiliste vastastega tegeles Riigi Julgeoleku Peaameti II osakond, mille juht oli Heinrich Müller ja Peaameti juhiks määrati Reinhard Heydrich, kes tollel ajal Saksamaal levinud kohakaasluse alusel oli nii riikliku julgeolekuameti kui ka seni veel eraldi partei alluvuses oleva parteilise julgeoleku SD eest vastutavate ametkondade juht. Koosseis, millesse kuulusid kõikide Saksamaa liidumaade poliitiliste politseiasutuste töötajad ca 4200.
riigipea võim. Valitsusse hakkasid kuuluma vaid NSDAP liikmed, üksikute eranditega. Peale ,,pikkade nugade ööd" kujunes kontroll ametnike ja politsei üle SSi kätte, mille juht Heinrich Himmler oli Hitleri ustavamaid järgijaid. 1934 ühendati senine Preisi salapolitsei Gestapo (Geheime Staatspolizei), mille volitused laienesid nüüd kogu Saksamaale, ja SD (Sicherheitsdienst tegeles peamiselt informatsiooni kogumisega) Sicherheitspolizei juhtimise alla, selle ülemaks sai Himmleri lähim abiline Reinhard Heydrich. Septembris 1939 loodi Sicherheitspolizei asemele Reichssicherheits- hauptamt (RSHA), mille alla koondati Gestapo (Amt IV), SD (sakslastega välismaal tegeles Amt III, välisluurega Amt VI) ja Kripo (Amt V). Üldse oli RSHA jagatud seitsmeks Amtiks. RSHA oli SSi koosseisus, selle esimene juht oli Heydrich ja tolle tapmise järel Ernst Kaltenbrunnen.
annaabi.ee 
