Peipsi madalik Mihkel Ader 11.a Üldine informatsioon Peipsi madaliku pindala on 807 km². Haldusalalt kuulub Tartu ja Põlva maakonda. Piirneb läänest Ugandi lavamaaga ja lõunast Palumaaga. Peipsi madalikul asub ka Eesti suurim järv – Peipsi järv. Pildil: Peipsi madaliku asend Eesti kaardil. Piltidel: Kalapüük Peipsil Piltidel: Sibula müük ja sibulapeenrad. Piltidel: Värska laht ja Lämmijärv Üritused Pildil: „Naistepäeva kalapüügivõistlus“ Peipsi järvel. Kasutatud materjalid • http://entsyklopeedia.ee/artikkel/peipsi_madalik • http://www.kalastusinfo.ee/pildid/albums/userpics/10004/normal_auhind16.jpg • http://www.kalastusinfo.ee/pildid/albums/userpics/10004/normal_auhind15.jpg • http://www.kalastusinfo.ee/pildid/albums/userpics/10004/normal_auhind10.jpg • http://et.wikipedia
,,Konnaparadiis". Eesti 11 kahepaikseliigist on seal leitud 8: tähnikvesilik, mudakonn, rohe-kärnkonn, harilik kärnkonn, rabakonn, rohukonn, veekonn ja tiigikonn. Just kahepaiksete rohkus oli üks olulisim põhjus, miks kogu saarest sai kaitseala. Erilise hoolega tuleb kaitsta Piirissaare inimasustust, sest haruldasimad konnaliigid- mudakonn ja rohe-kärnkonn- on inimkaaslejad, sõltudes suurel määral sibulakasvatuse käekäigust saarel. Kõrged vihmaussiderikkad sibulapeenrad olid ülimalt soodsad toitumiskohad öise eluviisiga konnadele. Kuid nüüd on mahepõllundus allakäinud ning haritava maa pindala vähenenud, kudemiseks sobivate tiikide kinnikasvamine võivad saatuslikuks saada ka mudakonnadele. Piirissaar võeti kaitse alla 1991. aastal. Kaitseala loomisega püüti vältida tugevat ehitussurvet saarele. Praegu menetletakse uut kaitse-eeskirja, millega ühendatakse saar ühtseks maastikukaitsealaks. Eriti oluline on praegu tagada mudakonna
annaabi.ee 
