Wislawa Szymborska Wlodek
olemas kui võimalik.
Symborska arvas, et pole oluline teada kirjaniku elulugu, mõistmas tema luuletusi. Vaja on
analüüsida luulet võttes arvesse filosoofiat ja keelt. Talle ei meeldinud kirjutada autobiograafiaid ja
talle ei meeldinud et teda intervjueeritakse. Samuti ei pidanud ta oluliseks ka enda eraelust
rääkimist ning just seetõttu on paljud faktid tema kohta senitundmatud.
Sibul (1976)
Hoopis midagi muud on sibul.
Tal pole sisemust.
Ta on sibul
läbi ja lõhki.
Sibulane väljastpoolt,
sibulane tuumani,
sibul võib endasse kaeda
ilma kohkumata.
Meis on võõras ja metsik maa
vaevu nahaga kaetud,
sisemine põrgu,
vägivaldne anatoomia,
aga sibulas on sibul,
mitte keerdus soolikas.
Sibul on mitmekordselt alasti,
sügava sisemuseni iseenda sarnane.
Sibul on õnnestunud,
olemisega tasakaalus.
Ühes lihtsalt teine,
suuremas väiksem,
teises kolmas ja
kolmandas neljas.
Tsentripetaalne fuuga
kooride kajaga.
Sibul, seda ma mõistan:
maailma kauneim kõht.