Euroopa loodusvööndid ja inimeste elu nendes
Aastatuhandeid kestnud tihe asustus, maaharimine ja karjakasvatus on kujundanud Vahemere
ümbrusse poollooduslikud maastikud. Metsade raiumise, puude põletamise ja karjakasvatuse
tagajärjel tekkinud maastikke Vahemere ümbruses nimetatakse erinevalt. Näiteks Ibeeria
poolsaare ja Lõuna-Prantsusmaa igihaljaid kuivalembeseid põõsastikke kutsutakse makjaks;
Apenniini poolsaare kooslusi tuntakse gariigina; Vahemere idapoolses osas olevad heitlehised
kuivalembesed põõsastikud on aga sibiljakid. Kogu Vahemere maade kultuurmaastikus
vahelduvad ulatuslikud karjamaad õlipuusaludega. Lähistroopilise kliimavöötme kuumad ja
põuased suved on sobivad viinamarja kasvatamiseks. Sellepärast on vahemeremaad maailma
tuntumad veinitootjad. Samas on suvine kuivus maaviljeluse probleemiks. Karjakasvatus on
oma tähtsust kaotamas, kuna rohumaid ei jätku. Ülekarjatatud aladel kannavad sademevesi ja
tuul mulla ära, muutes need kiviseks ja viljatuks. Vahemere maade tööstus tegeleb
annaabi.ee 
