Poeetika
Kõik pikad silbid
vastanduvad
lühikestele, ülipikad nii pikkadele kui lühikestele silpidele.
Kui sarnaste tunnustega keeleosakeste (nt silpide) vaheldumine on korrapärane,
tekibki
ühtlane kõnerütm, mis on luule põhitunnuseks. Seega lähtub luule keele rütmilistest
eeldustest.
VÄRSISÜSTEEMID JA -MÕÕDUD
Silbirõhulise luule värsimõõdu e meetrumi kujundavad värsijalad (kõnetaktid).
Värsijala loob rõhuline silp- värsijala tuum, millega liituvad rõhuta sibid.
! Rõhuliste silpidega täidetakse üldjuhul värsitõusud e värsirõhud, rõhuta silpidega
aga värsi langused e värsirõhkude vahed.
! Kuna värsirõhkude ja rõhuvahede silbid on korrastatud, iseloomustab silprõhulisi
luuletusi ühtlustatud silbiarv.
Värsimõõdud--> lihtmõõdud
! ! -> liitmõõdud
Ühes luuletuses esineb vahel mitmeid värsimõõte, neid võib ka erineval tõlgendada.
Peamised värsijalad on järgmised: ( värsi tõus, langus) (/üks värsijalg/)
TROHHEUS!! ! !
annaabi.ee 
