3) talude liitumin e ja suuratlud e teke agrotöö stu sk o m pl e k s on majan du sk o m pl e k s , mis ühen d a b põllumajan du s e , toiduin etet ö ö stu s e ning neid abi tootmis ja teenindu s h aru d. N. kuivatid, külmh o o n e d , põllumaj m a sin a d, väetis et ö ö stu s, paken ditöö stu s, teadu sn õ u sta min e Sp et sialis e etu d suurtalu talus kasvatatks e ühte kahte kultuuri või pe etak s e 1 2 loo m a. Teisi põllumajan du sliku tootmis e vorm e. I. ekst en siivn e teraviljatalu ***vihikus*** Metsamajandus. Metsi võib käsitleda kolm e st asp ek stist: 1) majan du sliku askp e kt m ets kui puiduallikas; se e n e d marjad ulukid; 2) ökoloo gilin e asp e kt keskkonn ak aits elis e d mets a d 3) m ets kui puhk e ala. 5 puuliikide rühma: 1
Keskmised kuni suured (tiibade siruulatus kuni 130 mm), prognaatse pea ja haukamissuistega putukad. Tundlad pikad niitjad. Kilejaid võrkja soonestusega tiibu kaks paari. Röövtoidulised vastsed arenevad vees ja hingavad külgmiste trahheelõpustega, nukkumiseks väljuvad veest. Valmikud arvatavasti ei toitu ja elavad lühikest aega varakevadest alates veekogude läheduses. Loidtiiblased Sialidae kuuluvad mõõtmetelt väiksemad putukad. Tuntum on harilik loidtiib Sialis lutaria. Liikide arv: umbes 120, Eestis 4 liiki. Kirjandus: - Selts: Võrktiivalised Neuroptera Võrktiivalised väga erineva suurusega (2 80 mm, tiibade siruulatus kuni 170 mm), saleda keha ning kahe paari võrkja soonestuse ja läbipaistvate tiibadega putukad. Neil esinevad haukamissuised, pikad tundlad ja suured silmad. Vastsed on eluviisidelt mitmesugused. Enamik nendest on maismaal tegutsevad röövtoidulised vormid. Kõikidel
annaabi.ee 
