Karate ajalugu minevikust tänapäevani
või "okinawate" ehk siis okinawa käsi. Seda kunsti võib pidada todechuangfa ja tänapäeva karate vahendajaks.
Satsumaklanni keelu pärast pidi okinawated harjutama salaja. Kolm juhtivat okinawate koolkonda olid shuri
te, nahate ja tormarite, mis said oma nimed saare linnade järgi. Sadamalinn Nahast tuli Nahate, stiil, mis
laenas palju Hiina kung fust. See oli loomult kaitsepärane ja kasutas chuangfa pehmeid blokeerimis ja
hingamistehnikaid, heiteid ja maadlust.
Shurite sarnanes Okinawa traditsioonilisele, otsekohesele ja karmile relvata võitluskunstile. Seda stiili esindas
Solon Matsumura.
Kolmas stiilidest Tomarite oli segu, milles oli mõjutusi nii Nahatest, kui ka Shuritest.
Sokon Matsumura ajal, 1800ndate aastate lõpul, ühinesid Shurite ja Tomarite Shrinryuks ja Nahated hakati
kutsuma Shreiryuks. Et okinawate oli ametlikult keelatud, ei tehtud sellest mingisuguseid kirjutisi ja andmed
selle arengust põhinevad suulisel pärimusel.