Mahtuvus C koosneb omakorda kahest osast: a) laengumahtuvusest, mis on tingitud erinevates pooljuhtides paiknevatest laengutest ja b) difusioonimahtuvusest, mis tekib töö käigus difundeeruvate laengukandjate vahel. Lihtsustatult võime neid vaadelda ühise mahtuvusena. Kuna sõltuvalt rakendatud pingest muutub tõkkekihi paksus, siis muutub koos sellega ka dioodi mahtuvus. Rakendatava pinge sageduse suurenemisel hakkab avalduma mahtuvuse shunteeriv mõju, mis avaldub vastusuuna reziimis, kus siirde takistus väheneb mahtuvusjuhtivuse suurenemise tõttu. ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk. 25 JOONIS 4.11. JOONIS 4.12. Teiseks sagedust piiravaks teguriks on p-n-siirde inerts. Kui siirdele mõjub päripinge, siis tõkkekiht puudub. Kui aga rakenduv pinge muudab polaarsust, siis tekib tõkkekiht
rakendumist (lühis !). Joonis 1.1 Mootori reversseerimiseks (pöörlemissuuna muutmiseks) tuleb vajutada vastassuuna surunupule. Kui mootor töötas näiteks pöörlemissuunas, mis on määratud suuna- kontaktori KM1 rakendunud seisundiga, siis vajutades surunupule S3 katkestab tema avanev kontakt suunakontaktori KM1 mähise ahela. Selle tulemusena avanevad KM1 peakontaktid mootori jõuahelas, avaneb ka KM1 surunupu S2 sulguvat kontakti shunteeriv hoidekontakt, sulgub aga KM1 avanev blokeerimiskontakt suunakontaktori KM2 mähise ahelas, valmistades sellega ette ahela KM2 rakendumiseks. Viimane rakendubki tänu surunupu S3 sulguva kontakti sulgumisele. Kontaktor KM2 rakendub, tema peakontaktid mootori jõuahelas sulguvad, sulgub samuti tema sulguv hoidekontakt, shunteerides surunupu S3 sulguva kontakti, avanev abikontakt kontaktori KM1 mähise ahelas aga avaneb, vältides viimase rakendumise. Mootor käivitub vastassuunas.
annaabi.ee 
