Eesti ühiskonnageograafiline asend, asulastik ja rahvastik.
hoopis halvemasse olukorda kui põlisrahvastikul. Loomulikult kutsus see esile rahulolematuse ja jutud
venekeelse rahvastiku diskrimineerimisest. Tegelikult aga avanes nüüd võimalus nende integreerumiseks
põlisrahvastikuga ja see integratsioon on möödunud 15 aasta jooksul olnud üllatavaltki edukas. Muidugi on
nende põlistumine veel pooleli ja, nagu näitas 2007. aasta kevad, vaid osaline. Väga paljud pole loobunud
suurvene shovinistlikust meelelaadist ja nõukogudeaegsete privileegide tagaleinamisest. Samal ajal on aga
õpitud rääkima eesti keelt ja - poliitiliselt neutraalsetes asjades käituma nagu põlisrahvastik.
Demograafilises käitumises (abiellumises, lahutamises, laste sünnitamises) ei ole kahel rahvastikul enam
tuntavaid erinevusi, mõlema rahvastiku esindajad lähevad enavähem võrdse innuga tööle Lääne-Euroopa
riikidesse, ka nende hõivestruktuur on muutunud sarnasemaks
annaabi.ee 
