ei räägiks mida keegi teinud on ja sellega ära hoida halvad suhted. Halvad suhted võivad lõppeda ükskõik millise katastroofiga inimeste elus. Kui inimestel on piisavalt raha saavad nad oma pingeid maandada täites endite elu unistusi. Saab käia reisidel, tutvuda uute kultuuridega, lennata lennukiga ja mida iganes inimestele pähe tuleb, et just see on see mida nad teha tahavad. Tavaliselt on need just naised kes käivad emotsooni shoppingutel raha tuulutamas ja seda kõvasti mõtetute asjade peale raiskamas, mida nad hiljem enam ei kasuta või ei kanna. Vaesematele inimestele tulevad aga shopahoolikud kasuks. Kui ühel hullunud shopahooliku abikaasal viskab naise riide kuhjadest kõrini ,saab ta neid vaesematele inimestele annetada ja ka kasutatud riiete poodi viia. Samuti kui inimesel on palju raha üle ja ei tea mida sellega ette võtta siis on väga palju haigeid inimesi kellel seda raha vaja oleks
tasandil ja sellest kujuneb välja tarbimisväärtus inimese jaoks. Poes võib tegu olla sümboolse ohverdamisrituaaliga, kus asju ei osteta ainuklt tarbimise pärast, vaid selle tähenduse pärast. Tegu on sümboolselt laetud tegevusega. Nt ostetakse lapsele kommi, sest see näitab armastust. Toimub nö suhete materialiseerimine. 63. tarbimine kui ohverdamine vt. eelmine 64. tarbimine kui meelelahutus shoppingutel käimine, rahulduse ,õnnetunde saamine raha kulutamisest asjadele. Kohvikutes käimine, kino, lõbustuspargid, ööklubid.. 65. Featherstone lähenemine tarbimiskultuurile Featherstone (1991) toob välja kolm peamist lähenemist tarbimiskultuurile: 1) kriitiline, tootmisest lähtuv masskultuuri käsitlus, mis näeb tarbijakultuuri tõukejõuna kapitalistlikku tootmise kasvu. Üha uued tooted loovad uusi turge ja vajadusi, manipuleerides
annaabi.ee 
