Viiuldaja katusel Jerry Bock Loo sisu Viiuldaja katusel põhineb juudi kirjaniku Sholem Alejechmi jutustusel ,,Piimamees Tevje". Muusikali tegevus toimub 20. sajandi alguses. ,,Viiuldaja katusel" lugu hakkab hargnema väikses traditsioone austavas juudi asunduses Anatevkas, mis asub kusagil Kiievi lähistel. Muusikali põhiteemaks on muutuvad ajad ja inimesed muutuste keerises. Loo peategelane on filosoofikalduvustega piimamees Tevje, kes üritab traditsioonide kohaselt korraldada oma pereelu, muuhulgas tuleb tal panna mehele viis tütart
Retsensioon: Viiuldaja katusel 12. detsembril käisin vaatamas muusikali Viiuldaja katusel. Muusikal toimus Vene Kultuurikeskuse suures saalis kell 12.00 . Lavastaja Tiit Tralla, dirigent Eivin Toodo, osades Alar Haak, Maire Haava, Anna Dõtõna, Egon Punnison, Kai Parmas, Edgar Tereping ja Rene Soom. Liikumisjuht Olga Privis, kunstnik Riina Vanhanen, kontsertmeister Piia Paermurru, Koormeister Aivar Lestsinski. ''Viiuldaja katusel'' põhineb juudi kirjaniku Sholem Alejechmi jutustusel ''Piimamees Tevje''. See on siiamaani maailmas üks enimmängitud muusikale. Antud muusikalist on maailmakuulsaks saanud meloodiad nagu näiteks '' Tradition'', ''Matchmaker'', ,,If i were a Rich Man'', ,,Sunrise,Sunset'' ja ,,Do you love me''. Peaosas olev Alar Haak oli peaosas ja mängis piimamees Tevjet, kes oli 20. Sajandi alguses Kiievi lähistel väikeses juude külakeses elav mees, kellel olid sügavad filosoofiakalded. Ta üritab traditsioonide kohaselt korraldada
Niisugust spontaanset vägivalda nimetati pogrommiks. Mõiste pogromm on pärit Venemaalt, kus tsaarirežiim kasutas mõnikord salapolitseid, et ässitada inimesi šovinistlikele rüüsterünnakutele. Näiteks taolisi pogromme on kujutatud 1964. aastal Ameerikas lavastatud muusikalis „Viiuldaja katusel“. Ühes väljamõeldud Venemaa külas Anatevkas peavad juudid võitlust, et säilitada oma traditsioone ja jääda ellu, hoolimata kasakate rüüsteretkedest. Muusikal põhineb Sholem Aleichemi romaanil „Piimamees Tevje“. Selles, aga ka Don Bluthi multifilmis „Ameerika saba“ hiir Fievelist olid tsaari kasakad kurjategijad. Film on kronoloogiline ülevaade Mousekewitzite, juudi hiireperekonna elust ja põnevatest seiklustest Ameerikasse rändamisel. Nii muusikal kui ka film räägib äärmisest vaesusest, milles elas enamik Ida-Euroopa juute. Emantsipatsioon Suhtumine juutidesse hakkas ühiskonnas järk-järgult muutuma valgustusajal, s.o 18. sajandil
annaabi.ee 
