Loos toimuv peab olema ebaharilik või normidest kõrvale kalduma. Narratiivis kirjeldavates tegevustes või sündmustes osalejad on enamasti inimesed või elusolendid. Jutustaja identifitseerib ennast ühe loos osalejaga. Narratiivi kolm tasandit: 1) Lugu (story) – sündmuste ahel 2) Tekst (text) – narratiivne tekst 3) Jutustamine (narration) – jutustamise toiming (Gerard Gebbette’i ja Shlomith Rimmon-Kenani järgi) Vaatepunkt – konkreetne vaade asjadele; narratiivne perspektiiv, mis identifitseerib hääle. Jutustaja: Autor-jutustaja (heterodiegeetiline) – väljaspool lugu (teadmise määr on erinev ja sekkumise määr ka üsna erinev nt Flaubert’i „Madame Bovary“) Jutustaja-tegelane (homodiegeetiline) – osaleb loos (metatasand: ma loon ’mina’, kes jutustab ’minust’)
· jt 5. SLAIDSHOW Proosa ja eepika - eepika on narratiivne: jutustatakse lugu, loo algüksuseks on sündmus - proosa soosib narratiivsust - proosa soosib külgnevus- ja/või järgnevussuhteid - proosa soosib mittepidevust kes näeb? - kes jutustab? -vaatepunkt -fokuseerimine Gérard Genette Shlomith Rimmon-Kenan, Narrative Fiction (1983) Algirdas Julien Greimas tekstuaalne autor kõiketeadev jutustaja Tekst / lugu ... süzee / faabula (rekonst. sündmustest) tekst - see, mida loetakse, ei pruugi olla esitatud kron. järjestuses lugu (story) - koosneb tekstis aset leidnud sündmustest & on kron. järjestatud jutustamine - sündmustest rääkimine tekstis.
annaabi.ee 
