Lapse väärkohtlemise roll lapse arengus
Käitumuslikud tunnused seksuaalvägivalla kogemusega lapse puhul on mitmesugused
muutused lapse välises käitumises muutused lapse seksuaalsuse väljendumisel, muutused
lapse emotsionaalsuses, muutused lapse enesetajus ning hirmude avaldumine. (Soonets 1997)
Antud käitumises toimunud muutused võivad olla kahjulikud nii lapsele endale, tema
arengule kui ka teistele teda ümbritsevatele inimestele. Shkurkin (2004) väidab, et
seksuaalselt väärkoheldud laps kannatab väärkohtlemise nii füüsiliste, emotsionaalsete kui ka
hingeliste tagajärgede all. Pikaajaliste tagajärgede hulgas on Finkelhor ja Browne (1986)
nimetanud näiteks depressiooni, ennasthävitavat käitumist, ärevust, isoleerituse ja
häbimärgistatuse tunnet, madalat enesehinnangut, kalduvust uuesti ohvriks langeda ja
sõltuvusainete tarvitamist (Shkurkin 2004).