Õppekavad ja õpikud koolimatemaatikas
Eriti terav kriitika koolimatemaatika aadressil algas üleliiduliselt 1980ndate
aastate algul. Sõna võtsid ka akadeemikud. Püstitati isegi tees: tagasi Kisseljovi
juurde. 1984. a ilmunud dokumendis Üldharidus- ja kutsekooli reformi
põhisuunad nähti ette programmide ja õpikute lihtsustamist. 1985. a valmis uus
6
üleliiduline matemaatikaprogrammi projekt. See avaldati ajakirjas Matematika v
shkole ja anti kõigile aruteluks. Selles projektis oli loobutud geomeetria
aksiomaatilisest käsitlusest, hulgateooriast, kompleksarvudest, jada ja
funktsiooni piirväärtusest, vektorist ruumis, joone võrrandist ja arvutuslükatist.
1986. a kuulutati välja konkurss uute õpikute kirjutamiseks, mis oleksid
kooskõlas uue programmiga. Selle konkursi juhendis oli öeldud, et konkursi
võitnud õpikud võetakse kasutusele kogu NSVLs. Seega sattus tõsisesse ohtu