48 Henshall; Valgus 2010, lk30 49 New World Encyclopedia. (15.10.16) 50 Wa-pedia. (15.10.16) 51 Japan reference. (15.10.16) 52 Henshall; Valgus 2010, lk 31. 53 Henshall; Valgus 2010, lk 30 6 4. KULTUUR . 4.1 USK Kofuni perioodil, nagu ka tänapäeva Jaapanis, oli peamine religioon shinto54. Shinto on sama iidne kui Jaapan, niiet sellel uuduvad kindel looja ja pühakirjad55. Shintos usutakse vaimudesse ehk kamidesse. Kamid võivad olla nii lahkunute hinged või näiteks puude või jõgede vaimud. Kamid võivad olla nii head kui ka halvad 56. Shintos pole moraalseid absoluute. Usutakse, et inimesed ja maailm ise on head. Halvaks peetakse asju nagu kamide häirimine, maailma harmoonia häirimine ja kamide austamises tehtavate rituaalide segamine57. Yamato võimu ajal toodi Jaapanisse sisse budism, mis muutus shinto kõrval riigiusuks. Ka
Tishri kuu kümnendal päeval. kabalistika, on 12. sajandil välja kujunenud juudi usulis-filosoofiline süsteem, müstikavool, mis pretendeerib Jumala olemuse mõistmisele. asemik; Muhammadi surma järgse muslimi kogukonna juhi tiitel. Esimesed kolm kaliifi valitsesid Mediinast; Umaijaadide kaliifid Damaskusest ning Abassiidide kaliifid Bagdadist. Sunniidid austavad ainult nelja esime kaliifi. Alates 1517 asusid kaliifid Istanbulis. Kalifaadi likvideeris Kemal Atatürk 1924. meeleline heaolu shintos austatav loodusjõud, heatahtlikud vaimud, kes edendavad viljakust ja kasvu. Nad pärinevad jumala ning shinto mütoloogia järgi põlvnevad neist jaapanlased. kamide riiul; altaritaoline riiul shintos teo kontseptsioon, mis põhjustab sansaarat Judaismi toitumisseadustik sikhismi sümbol ortodokssete juudi meeste peakate Hiina omausund; ühiskonnaeetika süsteem, mida õpetas Kong Fuzi ning millele anti keiserlik tunnustus 2. sajandil pKr
no-ip.org/index.php? option=com_mtree&task=viewlink&link_id=179&Itemid=2] Pühamu on ehitatud jumalate elupaigaks ning inimeste ja jumalate kohtumiskohaks. Seepärast asuvad need tihtipeale üksildastes paikades mäeveerul või metsas. Suurtes linnades ümbritsevad pühamuid kaunid varjulised aiad. Neis kasvavaid puid peetakse pühaks ja nende okstele riputatakse kas omavalmistatud võitempliõuelt ostetud paberiribad, millele on kirjutatud palved. Looduse austamine. Looduse kummardamine on shintos üldine, sest looduses võib kogeda jumalate ligiolekut. Pärast II maailmasõda jäid shinto templid ilma riigi majandusabist ja nendeseisund võrdsustus teiste usundite omaga. Pühamute tegevust finantseeritakse poolehoidjate vabatahtlike annetuste ja ohverduste kaudu. Peale otsese kultuse osaletakse mõningal määral ka sotsiaalhoolduses ja ühiskondlikus tegevuses (nt. peetakse ülal lasteaedu). Preestri amet ei ole enam päritav. Suurem osa preestritest peab oma