Mende Nazer- "Orjatar"
peavad põgenema. Nende plaan oli metsani joosta, kuid kui nad sinnani jõudsid, siis olid ka
seal araablased, kes tõkestasid nende põgenemistee. Kui Mende oli kaotanud rüseluses isa ja
ema siis võttis ratsanik ta hobusele ja viis ta mets, kus istusid ka teised lapsed. Noorimad
lapsed olid umbes kaheksa aastased ning vanimas umbes kaheteistkümnesed. Nad olid metsas
hommikuni. Mendele meenus see jutt, mis isa oli talle rääkinud shimiide hõimust ja ta sai aru,
et toimus sama asi.
siis kui hommik kätte jõudis tulid mehed laste juurde, nad hüüdsid ,,Allahu akbar!" ,,issand on
vägev!" Mende imestas, et miks teised muslimid röövisid, vägistasid ja tapsid teisi muslimeid.
Siis võttis iga mees ühe lapse sadulasse ja ratsutati minema
Kümnendas peatükis jutustab Mende, et kui nad ratsanikuga läbi metsa sõitsid, siis hakkas see
mees teda käperdama. Mende ei saanud aru, mis toimub, ta kartis väga. Siis tahtis Mende