Hiina uuem ajalugu ja kultuur
tahtnud aru saada.
Peale mõrva toimusid sündmused, mida nim. teiseks revolutsiooniks. Aprillis 1913 võttis otsuse
võtta suur laen, ühisliit. Jälgis Hiina käekäiku. Võttis laenu parlamendiga nõu pidamata, tahtis
kasutada, et oma poliitilistest mööda saada. Hakkas üsna varsti järjest vallandama poliitilisi juhte,
sõjakuberner Li Liejun. Peale vallandamist kuulutas Li oma provintsi iseseisvuks, mitte Shikai
valduses. Suuremaid poliitilisi muutusi siiski ei tulnud, Shikail õnnestus riigiööre maha suruda.
Riigipööre oht muutis Shikai juhtimisstiili totaalselt. Tal olid kõik autoritaarse juhtimise tunnused.
Vähemalt ta veel käitus adekvaatselt. Peale katset muutus ta diktaatoriks, ei usaldanud enam kedagi,
hakkas avalikult, varjamatult ainuvalitsejaks. Selle peale kehtestati riigis sõjaseisukord. Opositsioonis
olevad ametnikud vahistati. Guomindang kui poliitiline partei keelati ära. Parteiliikmed kes
demokraatlikult valitud, kaotasid oma parlamendikohad