Patogeensed bakterid
Ta vajab näiteks juurde nikotiinhapet, paljud
tüved ka N-aluseid jt. vitamiine. Laktoosi ei käärita ja glükoosist gaasi ei tooda.
Looduslikuks elukeskkonnaks vaid inimeste ja ahvide seedetrakt. Vabalt looduses ei esine.
Perekonnas on 4 liiki: S. dysentheriae, S. flexneri (loomade ja homoseksuaalide patogeen),
S. boydii, S. sonnei (nakatab just lapsi). Põhjustavad inimestel ja primaatidel düsenteeriat.
Geneetiliselt väga lähedane Escherichia coli'le. Shigellat on vaadeldud ka kui
enteroinvasiivset ja auksotroofset E. colit.
Batsillaarne düsenteeria e. shigelloos. Jämesoole infektsioon, lokaalne haigus.
Bakter tungib jämesoole limaskesta epiteelirakkudesse fagotsütoosiga. Vabanevad epiteelraku
tsütoplasmasse (lüüsivad fagosoomi mebraani hemolüsiiniga), paljunevad ja levivad ka
kõrvalrakkudesse, kuid epiteelialusesse koesse ei tungi. NB! Ka temal on näidatud, nagu