1) Sjlland 2) Fyn 3) Lolland 4) Bornholm 5) Ojamaa 6) land 7) Ahvenamaa 8) Saaremaa 9) Hiiumaa 10) Rgen 7. Lnemere keskmine sgavus 52 m, suurim sgavus 459 m. 8. Riimveeks nimetatakse vett, mille soolasus jb vahemikku 0,5...18. 9. 10. Elustik Lnemeres on taimede poolest liigivaene. Loomastiku poolest isenditerohke, kuid liigivaene. 11. Kitsad Taani vinad kannavad siia Atlandi ookeani magevett, veevahetus ookeaniga on aeglane. 12. Vertikaalne kihistumine - Soolasem vesi psib sgavamates kihtides. 13. Valdavad on lnetuuled. 14. leujutusoht on Prnus ja Haapsalus. 15. Talvel jtub phja- ja idapoolsed lahed ja Vinameri. Avameri tavaliselt kinni ei jtu. 16. Lnemeri on umbes 10 000-12 000 aastat vana. 17. Psihendus tekkis Lnemerel Ookeaniga umbes 7500 aastat tagasi. 18. Suurim keskkonnaprobleem on vee toitainesisalduse tus. 19. Sgavamad kohad Lnemeres on elutud, sest need on hapnikuvaesed, sest vesi ei segune. 20
Aktinomtseetide hulka kuuluvad ka perekond Frankia liigid. Madala G+C sisaldusega liigid-sporogeensed batsillid. Bacillus (aeroobne, katalaaspositiivne) ja G+ Clostridium (anaeroobne, katalaasnegatiivne). Tsanobakterid- obligaatsed fototroofid, esinevad herakulistena, kolooniatena, filamentidena. Enamik baktereid mullas on organotroofid ja phiosa orgaanilisest ainest lisandub mulda taime juurte vi taimejnuste kujul. Mulla lemises kihis on bakterite ja seente biomass ning arvukus suurem kui sgavamates kihtides. Risosfr Risosfri mikroobikooslus erineb kvantitatiivselt ja kvalitatiivselt mulla mikroobikooslusest. See erinevus vljendub nii Risosfr on see osa mullast, mis paikneb vahetult taime mikroorganismide arvukuse vrtustes kui ka koosluse erinevate juurte mbruses ja on juurte osade esindatuses. Taime juured eritavad mbritsevasse mulda poolt mjutatud. hendeid, mis soodustavad mikroorganismide kasvu (lahustunud C hendite kontsentratsioon vib olla kuni 100 korda suurem juurte
annaabi.ee 
