mõtlemisviisi. Ta kavandas palju relvi: mitmeraudseid püsse, mehhanisimi käsikahurist tulistamiseks, voolujoonelise stabilisaatoriga mürske ning suurtükkide kasutamiseks sobivaid kindlusi. Ta töötas ka paljude rahuotstarbeliste masinate kallal, nagu kraand, lõikeriistad, mehhaanilised kangasteljed ja traadivalmistamise seadeldised. Leonardo ainuke tähtsam skulptuur oli tohutu, 6,7 meetri kõrgune ratsamonument Ludovico isale Francesco Sforzale. Selle ettevõtmise kalla töötas ta vaheldumis 12 aastat ning 1493. aastal valmiski täissuuruses savimudel. Leonardo kavatses hiigesuure Francesco Sforza ratsamonumendi pronksi valada, kuid kuju tohutud mõõtmed tekitasid raskusi. Kuju tarvis tehtud visandid tõestavad kunstniku osavust loomade joonistamisel. Skulptuur pidi kujtama hobuse ohjeldamatud jõudu ning ratsaniku meisterlikkust. Esialgses variandis nägi Leonardo osavalt ette, et hobuse raskus toetub langenud sõdalasele
Et kuuldusi vaigistada, saadeti Lucrezia raseduse lõpuni ühte kloostrisse, kus ta tõi ilmale poja. Poiss sai nimeks Giovanni Borgia, kuid ka kaks tunnistust. Ühel paberil oli lapse isaks märgitud Lucrezia vend Cesare ja teisel oli kirjas, et lapse isa on paavst Aleksander VI. Ajaloolased kalduvad arvama, et lapse isa oli õnnetu Perotto. Isa ja vend arvasid, et parim lahendus oleks14-aastane noor ema kohe peale sünnitamist mehele panna. Valik langes Milano noorele hertsogile Giovanni Sforzale. Kaasavaraks anti Lucreziale 31 000 tukatit8. Vatikani paavstilossis peeti uhked pulmad ja noorpaar asus elama Pesarosse. Kui noorpaar mõne aja möödudes Roomat külastas, äratas Lucrezia öösel oma mehe ja soovitas tal põgeneda, sest isa ja vend tahtvat teda tappa. Oli see nii või Lucrezia luiskas, seda ei tea keegi. Hertsog põgeneski. Kuid poliitiline olukord Itaalias väikeriikides oli tõepoolest muutunud ning paavstiriigi huvid ühes sellega. Peagi Lucrezia abielu lahutati
annaabi.ee 
