Siis ümberkristalliseerub ainult struktuuri perliitne osa, ferriit aga jääb endiseks. Tavaliselt poollõõmutust kasutatakse üleeutektoidsete tööriistateraste lõiketõõdeldavuse parandamiseks. Selle tulemusena nendes tekib teraline perliit ja kaob sekundaartsementiidi võrk, lõiketöötlemisel selline struktuur vähem kulutab tööriistad, võrreldes plaatjase struktuuriga karastamisel annab ühtlasema kõvaduse. Sellist töötlusviisi nimetatakse sferoidiseerimiseks. Poollõõmutus on võrreldes täislõõmutusega ekonoomsem operatsioon, sest ta tehakse madalamal temperatuuril. Sisepinged metallis, mis tekivad detaili kiirel jahtumisel, negatiivselt mõjuvad selle omadustele kutsudes esile deformatsioonid. Eriti ohtlikult se nähtus ilmneb suurte gabariitidega sepistes ja valandites erineva seinade paksusega või peale keevitamist kui lõppoperatsioonina on ettenähtud detaili lõiketöötlemine
Sagedamini kasutatakse aga eespool vaadeldud täislõõmutuse asemel termotöötlust, mis seisneb kuumutamisel üle AC3 ja kiiresti alajahutamisel 500..600 kraadini edasise aeglase jahutamisega toatemperatuurini. Teraja struktuuri saamiseks võib täislõõmutusele eelneda lühiajaline terajate karbiidide teket soodustav eelnev seisutus temperatuurist AC1 veidi allpool. Üleeutektoidteraste poollõõmutus Üleeutektoidteraste poollõõmutust nimetataske ka sferoidiseerivaks lõõmutuseks ehk sferoidiseerimiseks, sest see on teraja tsementiidiga sferoidaalse struktuuri saamise põhiliseks viisiks. Selline struktuur tekib ainult juhul, kui kuumutada üle faasipiiri AC1(740-800 kraadi) 2-4h (kõrgem lõõmutustemperatuur põhjustab lamellperliidi teket). Kuumutamisele järgneb aeglane jahutamine koos ahjuga ( ca 20 kraadi tunnis) kuni temperatuurni 600 kraadi ( edasi toatemperatuurini juba õhus). Poollõõmutatud terase struktuur koosneb teraperliidist ehk
annaabi.ee 
