Egon Schiele
Schiele hülgas ka
tavapärase perspektiivi kasutamise, muutes vaatepunkte- ja nurkasid nii, et figuurid piltidel
nägid välja deformeeritud ja väänlevad. (Steiner, R. 1993)
Joonis 3. Istuv paar aka Egon ja Edith Schiele
(allikas: www.egon-schiele.net/)
,,Istuv meesakt" (autoportree) eraldab n-ö Schiele loomingut Klimtist, märkides tema
loobumist ornamentaalsest, passiiv-erootilisest kehast, mida kritiseeriti kui ülemäära
naiselikku Sezessionstili (Sezession - Austria kunstnike ühing, mis asutati 1897 ja kuhu kuulus
ka Schiele) visuaalkultuuri. See muutus läks peale mitmetele kunstikogujatele ja
patroonidele, eriti arvestades Sezessioni populaarsuse vähenemist tol hetkel. Schiele figuurid
oli väärtuslik kaup kunstiturul. (Blackshaw 2007)
Kui Klimti töödel olid modellid piltidel intiimses üksinduses, tehes vaatajast just kui voyeuri,
siis Schiele omad vastupidi jätavad mulje kunstniku poolt sätitud poosidest ja tema
annaabi.ee 
