Eesti mõisaarhitektuur historitsismist juugendini
Arhitektuuris ja kunstis laiemalt sai alguse stiilisuundade rohkus, omavaheline põimumine ja
kiire vaheldumine. Teaduse ja tehnika areng süstis usku progressi ning samal ajal tunti huvi
ka rahvapärase-arhailise vastu. Õhati kõige uue ning originaalse järele, mis selgitab ka
juugendi kiiret levikut. Juugendit on raske täpselt defineerida, seda kinnitab ka terminite
rohkus, mida selle stiili puhul kasutatakse (Art Nouveau, Arts and Crafts Movement,
rahvusromantism, modernstiil, Sezessionsstil). Juugendi oluline seisukoht oli see, et
arhitektuur peab looma kauni keskkonna ja seeläbi ka kauni inimese. Otstarve ja ilu tuli
ühendada. Eriti väärtustati eramaju keset rohelust. Seetõttu tõusid ka mõisad kui ideaalsed
maakodu arhetüübid arhitektide, kunstnike jt huviorbiiti. Inspiratsiooni saadi taaskord
keskaegsest arhitektuuripärandist. Seda eelkõige seetõttu, et gooti arhitektuur imponeeris oma
annaabi.ee 
