Saksa ekspressionism
20. sajandi alguses hakkas foovide mõjul Lääne-Euroopas tärkama ekspressionism (prantsuse keeles
expression väljendus; ladina k expressio väljapigistamine) stiil, mis annab edasi kõrgendatud
tundlikkust läbi värvide, joonistuse, ruumi, mastaabi, vormi, tundeküllase ainese moonutamise või nende
kombinatsioonide. Enim seostatakse ekspressionismi just Saksamaaga.
Ekspressionismi väljakujunemisel olid tähtsad
Paul Cézanne [hääldus pol sezann] (1839-1906),
Paul Gauguin [pol go'gä(n)] (1848-1903),
Vincent van Gogh [vä(n)'sa(n) fan gog; hollandipäraselt vint'sent fan hoh] (1853-1890),
Edvard Munch [edvard munk] (1863-1944),
Ferdinand Hodler (1853-1918),
James Ensor (1860-1949),
kes vastandasid looduse jäljendamisele kunstniku tunnete väljendamise. Mõjutusi said saksa ekspressionistid
ka prantsuse ,,metsikutelt" eesotsas Henri Matisse'iga [a(n)rii ma'tiss] (1869-1954).