Alaska referaat
sajandi keskpaiku. Karusnahaäri
kiratses ja Krimmi sõda vähendas Venemaa võimalusi kaugeid
territooriume kontrollida. Venemaa pakkus Alaskat müügiks Ameerika
Ühendriikidele, kuid läbirääkimised jäid toppama. Alanud kodusõda suunas
USA valitsuse tähelepanu kõrvale. USA presidendi Abraham Lincolni
riigisekretäri William H. Sewardi meelest oli Alaska ostmine aga
strateegilise tähtsusega. Kuna Lincoln rahvusvaheliste küsimuste vastu
erilist huvi ei tundnud, sai Sewardist Alaska ostmise võtmetegelane.
Seward lähtus nn ettenägelikkuse doktriinist. Ta arvas, et USA peaks
kontrollima temaga piirnevaid maa-alasid niipalju kui võimalik ja et riigi
turvalisuse saavutamiseks on parim viis territooriumi laiendamine.
Atentaadikatses Lincolnile sai Seward tõsiselt haavata, kuid ta paranes ja
jätkas Valges Majas teenistust president Andrew Johnsoni riigisekretärina.
Kui Venemaa 1867. aastal Alaskat uuesti müügiks pakkus, haaras Seward
võimalusest kinni
annaabi.ee 
