NSVL Nikita Hruštšovi ajal
Nad kartsid, et
kasahhide põlised maad sattuvad niiviisi vene ja ukraina põllumeeste kätte, kuid ei julgenud
seda 1953. aastal välja öelda. Selle asemel panid nad kahtluse alla saagilootused. ,,Kasahstani
maad sobivad hästi lambakasvatuseks, mitte teraviljakasvatuseks. Uudismaaks nad ei kõlba,"
ütles Kasahhi parteijuht Rahmizan Sajahmetov. ,,Aga kas me ei võiks üles künda vähemalt
viiskümmend tuhat hektarit?" küsis Hrustsov oma abilt Andrei Sevtsenkolt. ,,Sugulased
kirjutavad mulle, et seal võiks üles harida sada tuhat hektarit. Ettepanek lubas kiireid tulemusi
(järgneva kahe aastaga tuli üles harida vähemalt 13 miljonit hektarit ning 1954. aastal 2,3
5
miljonit) ideoloogiliselt puhaste vahenditega. Selle asemel et peibutada talupoegi
,,materiaalse huvitatusega", kutsus Hrustsov idealistlikku noorsugu üles suurele
sotsialistlikule seiklusele