Minu veetlev leedi
lavastustes keegi välja.
Janne Sevtsenko Elizana on tõeline leid. Kaunis, särav, elegantne, üdini naiselik,
lavaliselt peenetundeline, mis mulle selle etenduse puhul eriti imponeeris.
Sevtsenko Elizas kumas juba algusest peale läbi suurilmadaami oreooli ähmast
valgust. Ta on võrratu Eliza. Mitte milleski ei jää Sevtsenko lauldud "Ma tantsiks veel
ja veel" alla selle laulu maailma parimatele ettekannetele.
Sevtsenkol on kauni tämbriga hääl, mille mikrofon veelgi ilusamaks muudab, tuues
esile hääle kohati sametise ja südamesse mineva pehmuse.
Sevtsenko suudab luua muutliku ja mõtestatud karakteri, pannes igasse esitatavasse
palasse või ansamblinumbrisse uued nüansid ja tunnetuse. Mitte kordagi ei mängi ta
üle ega jää emotsionaalselt lahjaks. Eliza on tema roll. Sada protsenti. Ja kui ilus näeb
Sevtsenko välja! Ilus, suursugune ja väärikas. Jääb vaid väga-väga loota, et pärast
annaabi.ee 
