Mitte-eestlased Eesti kultuuris ja ühiskonnas
oma naise Felissa Kruuti sõnadega. Tema, esimene Eesti poeesia tõlkija vene keelde, avaldas
omal kulul mitmeid selliste luuletajate luulekogumikke kui Henrik Visnapuu, Marie Under,
Aleksis Rannit. Aastal 1929 avaldati antoloogia ,, Eesti luuletajad" valik tema tõlkest.
Eesti liitumine Nõukogude Liiduga äratas luuletaja südames lootust ja võimalusi avaldada
Moskvas luulekogumikku väljavalitud luuletustega, tekkis unistus kirjandusreisist läbi Venemaa
linnade. Kuid haigus segas Igor Severjaninil mitte ainult plaanide elluviimises, kuid ka
evakueerimises Eestist kui algas sõda.
Eestis elamine oli kirjaniku jaoks raske. Kuid mitte sellepärast, et ta ei saanud tööd. Lihtsalt aeg
vähe võimaldas luuletamast. Valitsus aitas Severjaninil määrata toetust. Kuid ta ei kirjutanud
Eestist ega Venemaast, kirjutas inimesest, tema tunnetest. ,, Inimesed elavad ilma luuleta ja ei
tunne nende vastu vajadust. Inimene muutub orjaks, sest keegi ei vaja kunstnikku" kirjutas
Severjanin.
annaabi.ee 
