Kuressaare linnus
aastast. Ehitusloo kohta on liikvel põhiliselt kaks teooriat. Arhitekt Seuberlich
Hermanni sõnul ehitati esmalt üles linnuse põhjapoolses nurgas asuv
kaitsetorn, mida hiljem täiendati konvendihoonega. Teine teooria pärineb
arhitekt Kalvi Auldelt, kes arvab, et kivilinnuse ehituslugu algab 13.saj lõpus
rajatud Pika Hermanni tornist. Torn olevat olnudringmüürkastell tüüpi
kindlusrajatise tsentraaltorniks. Hilisemad uurjad siiski nõustuvad
Seuberlichiga.
Kuressaare linnuse konvendihoone on ainuke oluliste ümberehitusteta
säilinud kindlusehitis Balti riikides. Prantsusmaa järel oligi kõige tihedam
linnuste võrk Euroopas just Baltikumis. Konvendihoone tüüpi linnuse
ülessandeks on olla teatud piirkonna keskuseks, võimaldada kooskäimisi ja
pakkuda kaitsetülestõusu või sõja korral. Konvendihoone koosnes sisehoovi
ümbritsevast neljast hoonetiivast, mis olid väliskülgedelt tugevasti
kindlustatud