Läänemeresoome mütoloogia eksamiküsimused - vastused
Kaks põhilist tendentsi: eksimist püütakse kujutada esimesel juhul sisemise e. psüühiliste
(nägemis- ja isiksushäired, teadvusseisundi muutus; haigus, oksendamine, isegi surm)
, teisel juhul aga väliste muutustena (välise loodusega - kohad muutuvad võõraks,
inimese moondumine kiviks, mättaks, kännuks). Eksimisi kirjeldatakse kui
muutumisi, mis toimivad paralleelselt nii inimeses kui looduses. Esineb ka metsas
magamist.
Hing minevat setukestel üle silla või läbi metsa teispoolsusesse.
Eksimine on indikaatoriks, mis signaliseerib käitumise ja ruumi muutumisest. Eksimine
lõpeb kangelase peatamisega, liikumise lõpus ootab teda erakordne sündmus või
haldjas (eksimine kui tingimus haldja ilmumiseks). Abinõuks eksimise vastu on
üldlevinud komme riided pahupidi pöörata, kuna see aitavat inimesel tagasi pöörduda
tavapärasesse ellu. Tuleb ära vahetada vasak king või pastel paremaga, müts ümber