nendega seotud ioonidega liikuma ühes suunas, ülejäänud difuusse kihi ioonid vastassuunas. Kui laetud osakesed liiguvad lahuse suhtes, tekib selle tagajärjel elektriväli. Elektrokineetilisi nähtusi on neli: 1) elektroforees - laetud osakeste liikumine vedeliku suhtes elektriväljas 2) elektroosmoos - vedeliku liikumine laetud liikumatu tahke faasi suhtes elektriväljas 3) voolamise potentsiaal - elektriväli, mis tekib vedeliku liikumisel laetud tahke faasi suhtes 4) settimispotentsiaal - elektriväli, mis tekib laetud osakeste liikumisel vedeliku suhtes. ! II variant 1. Millest sõltub hüdrofoobsete kolloidide stabiilsus? ! ! 2. Millest sõltub emulsioonide stabiilsus, mis on emulsioonid ja kuidas neid meditsiinis kasutatakse? ! Emulsioon on dispersne süsteem, mis koosneb lahustusmatutest vedelikest (dispersioonikeskond ja dispersne faas on vedelikud). Üks faasidest on vesi ja teine «õli». Kummas vedelikus lahustab PAA, mis stabiliseerib emulsiooni
seejuures kaasa lahusti molekule. *Kehtib ka vastupidine: kui laetud osakesed liiguvad lahuse suhtes, tekib selle tagajärjel elektriväli. *Neid elektrokineetilisi nähtusi on neli: *elektroforees - laetud osakeste liikumine vedeliku suhtes elektriväljas; *elektro-osmoos - vedeliku liikumine laetud liikumatu tahke faasi suhtes elektriväljas; *voolamise potentsiaal - elektriväli, mis tekib vedeliku liikumisel laetud tahke faasi suhtes; *settimispotentsiaal - elektriväli, mis tekib laetud osakeste liikumisel vedeliku suhtes. Enam praktilist rakendust leiavad elektroforees ja elektroosmoos. Tähtsamad elektroforeesimeetodid on: Mikroelektroforees - kolloidosakeste liikumist elektriväljas jälgitakse vahetult mikroskoobiga Liikuva pinna elektroforees - luuakse süsteem, kus on terav piirpind kolloidlahuse ja puhta dispersioonikeskkonna vahel ning jälgitakse selle piirpinna liikumist elektriväljas.
lahusti molekule. *Kehtib ka vastupidine: kui laetud osakesed liiguvad lahuse suhtes, tekib selle tagajärjel elektriväli. *Neid elektrokineetilisi nähtusi on neli: *elektroforees - laetud osakeste liikumine vedeliku suhtes elektriväljas; *elektro-osmoos - vedeliku liikumine laetud liikumatu tahke faasi suhtes elektriväljas; *voolamise potentsiaal - elektriväli, mis tekib vedeliku liikumisel laetud tahke faasi suhtes; *settimispotentsiaal - elektriväli, mis tekib laetud osakeste liikumisel vedeliku suhtes. Enam praktilist rakendust leiavad elektroforees ja elektroosmoos. Tähtsamad elektroforeesimeetodid on: Mikroelektroforees - kolloidosakeste liikumist elektriväljas jälgitakse vahetult mikroskoobiga Liikuva pinna elektroforees - luuakse süsteem, kus on terav piirpind kolloidlahuse ja puhta dispersioonikeskkonna vahel ning jälgitakse selle piirpinna liikumist elektriväljas.
annaabi.ee 
