Loodusgeograafia: Otepää Kõrgustik
ümbrus ning läheduses olevad Kambja Köstrimäed. Otepää kõrgustikule on
omased mitme mandrijäätumise jooksul kujunenud künniselis-künklikud
pinnavormistikud, suured mikroklimaatilised erinevused, palju sademeid,
pikaajaline lumikate ja järverohkus . Põhjanõlval on kaldpindsed
moreenkünkad, kaguserval lainjas-künklikud moreenitasandikud.
Pinnamoes valdavad kõrgendikud on tekkinud põhiliselt hilisjääajal
sulamisveesetteist. Keerukate settimisolude tõttu koosnevad kõrval
asetsevad kõrgendikud või isegi ühe kõrgendiku osad erinevaist setteist.
Otepää kõrgustiku kõrgemas kesk- ja lääneosas on moreenist ja mandrijää
sulamisveesetteist koosnevad, keerulise ehitusega (näiteks moreenkünkal
asub mõhn ) suurkünnised ja -künkad, mille suhteline kõrgus küünib 40–50
meetrini. Mõnel hajusalt paikneval pinnavormil (näiteks Kuutsemäel,
Pöidlamäel, Savimäel) on tasane savine lagi ja jäärakutega nõlvad. Neist
annaabi.ee 
