Eksam rannikuprotsessid
randuvad tormilained, viies liivaterakesi või veeriseid mööda lauget nõlva
samuti nurga all üles, kust need jälle raskusjõu ja tagasivoolava vee mõjul
eelmisest asukohast veidi eemal veepiirile tagasi jõuavad.
Nii moodi sikk-sakiliselt liikudes liiguvadki rannas setteosakesed ja liigub
iga lainega nagu hüppeliselt mingis kindlas suunas kogu rannas aktiivne
settekeha. Paljuaastast keskmist rannasetete liikumise suunda
nimetavadki rannauurijad settevooluks. Setete liikumise mehhanismil
pole aga voolamisega mitte midagi ühist!
Randate hõivamisel ja kaitsmisel tehtud tüüp-vead.
Ei arvestata veemuutustega, mis tulenevad kliimamuutustest. Nt
veemuutusi, tormide tagajärgi, merejääd.
Randade hõivamisel (sadamate ehitamisega) ei arvestata
rannaprotsessidega eelkõige setete liikumise iseärasustega.
Mis aga kõige hullem olen kohanud ka näiteks sadamaprojekte, kus
sadamamuuli on püütud ehitada settevoolu suhtes sadamast nn allavoolu,
annaabi.ee 
