Sise ja välistegurite toimel kujunenud pinnavormid
omavahel liituda ja nii kujunevad üsnagi pikad ja
kõrged luiteahelikud.
Eesti suurimad luitestikud on Narva-Jõesuus, Vääna-
Jõesuus, Keila-Joal, Laulasmaal, Nõval, Häädemeestes,
Saaremaal, Hiiumaal ja Peipsi põhjarannikul.
Läti ja Leedu luidetega võrreldes on Eesti luited
väiksemad (tavaliselt 5-15 m kõrgused, 75-150 m pikkused).
Suurte luidete kujunemist on Eestis takistanud madal meri ja
sopiline rannajoon, mis ei lase meres tekkida liivarohketel
settevooludel. Samuti ei kanna meie väikesed jõed merre kuigi
palju liiva. Muutliku suunaga tuuled, niiske ja jahe mereline
kliima ning kerkivad rannikud on samuti ebasoodsad tegurid
suurte luidete tekkeks.
Maapinna kerkimise tõttu on rannajoon aegade jooksul
taandunud ja paljud aastatuhandeid tagasi kunagisel
4
mererannikul tekkinud luited on jäänud nüüdisrannast kaugele
- neid nimetatakse ka sisemaaluideteks.
Luited :
annaabi.ee 
