Haljasalade kasvupinnased ja multsid
Taimed saavad mulla orgaanilise
osa poolt seotud toitaineid kasutada vastavalt sellele, kuidas toimub orgaaniliste ainete
mineraliseerumine.
Raskestilahustuvateks toitaineteks loetakse ka mitmeid ühendeid, mis tekivad mullalahuses
toimuvate arvukate keemiliste reaktsioonide tulemusena. Nii näiteks võivad mitmed mullalahuses
vabalt liikuvad toitained omavahel reageerides anda erinevaid lahustumatuid setteid.
Settereaktsioonides võivad osaleda nii anioonid kui katioonid. Selliste setete sattumine tagasi
mullalahusesse võtab aega ning toimub üldjuhul hapete, leeliste või teiste reagentide mõjul.
Nähtust, mille käigus tekivad keemiliste reaktsioonide tulemusel kergesti lahustuvatest ühenditest
raskemini lahustuvad, mullas sadestuvad ühendid, nimetatakse keemiliseks neeldumiseks.
Keemiline neeldumine on arvestatav neeldumisviis näiteks mullalahuses liikuva fosfaatiooni