Jõevähk
Jõevähk eelistab elupaigana kõva põhjaga ojasid, jõgesid ja
järvi, kus leidub varjepaiku ning ka vesi on hea: vähk vajab puhast, hapnikurikast vett, mis
sisaldab keskmisel määral lupja. Veekogu temperatuur ei tohi olla alla 12 kraadi ega üle
25 kraadi. Veekogu happelisuse suhtes on jõevähk eurütroopne: talub pH 7...10,2.
Vähk on väga tundlik reostuse ja keskkonna füüsikaliste muutuste suhtes. Eriti pelgab ta
huumus- ja konservantaineid, halvasti mõjuvad ka suured settekogused. Väga kardetavad
on peened orgaanilised setted, mis muudavad veekogu põhja mudaseks ja tarvitavad vees
olevat hapnikku.
Urgude ja varjepaikade ehitamise suhtes näivad jõevähile sobivat järsud liiva mergli või
savisegused kaldaperved. Väga soodsad on puujuurtest läbipõimunud ja suuremate
kividega ülekülvatud kaldaservad.
Uru ehitab jõevähk kivide, puurontide või veetaimede juurikate alla. Sobivate varjepaikade