Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"settekivimina" - 7 õppematerjali

Liiva uurimine
7
docx

Liiva uurimine

1. Töö eesmärk Liiva puistetiheduse, liiva terade tiheduse, tühiklikkuse, niiskussisalduse, terastikulise koostise ja huumussisalduse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Liiv ­ peentäitematerjal, mis on tekkinud mehaanilise settekivimina 2.1 Kasutatud töövahendid Erinevad sõelad avadega 4,0; 2,0; 1,0; 0,5; 0,25 ja 0,125 mm ­ liiva sõelumiseks Mensuur ­ mahuti, kasutatakse erinevate katsete puhul. Kaal ­ proovide kaalumiseks Etalon ­ huumusesisalduse määramiseks Silindriline nõu ­ puistetiheduse määramiseks. 3. Katsemetoodika kirjeldamine 3.1. Puistetiheduse määramine Sõelumise teel eraldatud osised, mis on väiksemad kui 5 mm, puistatakse 1- liitrisesse silindrilisse nõusse 10 cm kõrguselt

Ehitus → Ehitusmaterjalid
48 allalaadimist
Liiva katsetamine
10
doc

Liiva katsetamine

2014 08.11.2014 1. Töö eesmärk Liiva puistetiheduse, näivtiheduse terade, tühiklikkuse, niiskusesisalduse ja terastikulise koostise määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katses kasutati liiva. 3. Kasutatud töövahendid Elektriline kaal – täpsus 0,1g 1-liitriline silindtiline nõu 500-ml mensuur Sõelad – avaga 5; 4; 2; 1; 0,5; 0,25; 0,125 mm Kaalumis ja tõstmisnõud 4. Looduslike liivade tekkimine ja koostis Liiv on peentäitematerjal, mis on tekkinud mehaanilise settekivimina. Liivas on põhiline silikaatne komponent SiO2 – 90%, peale selle R2O2 – 3,5%, Al2O3 – 2,6%, F2O3 – 1,33% CaO 1,3%. 5. Liivade kasutusala ehituses ja ehitusmaterjalitööstuses Mörtide valmistamiseks; betooni, raudbetooni ja asfaltbetooni täiteks, silikaattoodete valmistamiseks; puiste- ja täitematerjalina teedeehituses; lisandina tsemendi-, keraamika- ja klaasitööstuses. 6. Töökäik 6.1 Puistetiheduse määramine

Ehitus → Ehitusmaterjalid
31 allalaadimist
Ehitusmaterjalid praktikum nr 3 - liiva katsetamine
4
docx

Ehitusmaterjalid praktikum nr 3 - liiva katsetamine

Liiva (peentäitematerjali) katsetamine 1. Töö eesmärk Liiva puistetiheduse, terade tiheduse, tühiklikkuse, niiskusesisalduse ja terastikulise koostise määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katses kasutati liiva. 3. Looduslike liivade tekkimine ja koostis Liiv on peentäitematerjal, mis on tekkinud mehaanilise settekivimina. Liivas on põhiline silikaatne komponent SiO2 ­ 90%, peale selle R2O2 ­ 3,5%, Al2O3 ­ 2,6%, F2O3 ja CaO 1,3%. 4. Liivade kasutusala ehituses ja ehitusmaterjalitööstuses Mörtide valmistamiseks; betooni, raudbetooni ja asfaltbetooni täiteks, silikaattoodete valmistamiseks; puiste- ja täitematerjalina teedeehituses; lisandina tsemendi-, keraamika- ja klaasitööstuses. 5. Töökäik 5.1 Puistetiheduse määramine

Ehitus → Ehitusmaterjalid
351 allalaadimist
Ehitusmaterjalide praktikum nr 3 - Liiv
7
pdf

Ehitusmaterjalide praktikum nr 3 - Liiv

3.KASUTATUD TÖÖVAHENDID Töös kasutati järgnevaid seadmeid: 500 ml mensuur näiva tiheduse saamiseks, mõõteskaala väikseim ühik 5; Elektrooniline kaal KERN CB12K2, mõõtepiirkond 12 kg, täpsus 0,2 g; Sõelad avadega 8 mm, 5 mm, 4 mm, 2 mm, 1 mm, 0,5 mm, 0,25 mm, 0,125 mm; 250 ml vett; 1-liitrine silindriline nõu. 4. LOODUSLIKE LIIVADE TEKKIMINE JA KOOSTIS Liiv on peentäitematerjal, mis on tekkinud mehaanilise settekivimina. Liiva keemiline koostis on järgmine, milles peamine silikaatkomponent on SiO2 SiO2 - 89,1% R2O3 - 3,59% Al2O3 - 2,60% F2O3 - 1,33% CaO - 1,25% MgO - 0,58% SO3 - 0,21% 5.LIIVADE KASUTUSALA EHITUSES JA EHITUSMATERJALITÖÖSTUSES Liiva kasutusalad on mörtide valmistamine, betooni, raudbetooni ja asfaltbetooni

Ehitus → Ehitusmaterjalid
74 allalaadimist
Ehitusmaterjalid praktikum nr 3 - liiva katsetamine
10
pdf

Ehitusmaterjalid praktikum nr 3 - liiva katsetamine

Liiva (peentäitematerjali) katsetamine 1. Töö eesmärk Liiva puistetiheduse, näivtiheduse, tühiklikkuse, terastikulise koostise, ja huumuse sisalduse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katses kasutati liiva. 3. Looduslike liivade tekkimine ja koostis Liiv - peenepurruline sete, mis koosneb põhiliselt mineraalide (kvarts, päevakivi, vilk, glaukoniit jne) osakestest. Liiv on peentäitematerjal, mis on tekkinud mehaanilise settekivimina. Terasuuruse jaotus on liival 0,05-5 mm. (a) 4. Liivade kasutusala ehituses ja ehitusmaterjalitööstuses Liiva kasutusaladeks on: mörtide valmistamine; betooni, raudbetooni ja asfaltbetooni täitematerjal, silikaattoodete valmistamine; puiste- ja täitematerjalina teedeehituses; lisandina tsemendi-, keraamika- ja klaasitööstuses. 5. Kasutatud liiva liik ja päritolu Katsetatud liiv oli pärit karjäärist ning tegemist oli ehitusliivaga. 6. Kasutatud töövahendid

Ehitus → Ehitusmaterjalid
113 allalaadimist
Ehitusmaterjalid praktikum 3 - liiva katsetamine
8
pdf

Ehitusmaterjalid praktikum 3 - liiva katsetamine

2. Katsetatavad ehitusmaterjalid Liiv 3. Kasutatudtiidvahendid - l-liitrine silindriline ndu - Elektriline kaal - tiipsus 0,1 g - Sdelad - avaga 5 mm; 8 ja 4 mm; 4,0;2,0;1,0;0,5;0,25;0,125 mm - 500-ml mensuur; 250-ml mensuur - 250 ml vesi - 3Yo-line NaOH - Muld,lehed - Kaalumis- ja t6stmisn6ud 4. Looduslike liivade tekkimine ja koostis Liiv on peentiiitematerjal, mis on tekkinud mehaanilise settekivimina. Liiva keemiline koostis on jiirgmine, milles peamine on silikaatkomponent SiO2: SiO2 - 89,lYo RzOr - 3,59Yo AlzO: - 2,60yo FzOs ' l,33Yo CaO - l,25yo MgO - 0,58oh SO: - 0,2l%o 5. Liivade kasutusala ehituses ja ehitusmaterjalitiiiistuses

Ehitus → Ehitusmaterjalid
350 allalaadimist
Metsabotaanika
80
doc

Metsabotaanika

Dekoratiivtaim ­ kaunistav taim. Dihaasium ­ ebasarikas; õisik, mille pearaag lõpeb õiega, millest allpool areneb kaks külgharu, mis lõpevad õitega, viimastest allpool moodustub jällegi kaks külgharu, mis omakorda samal viisil harunevad jne. tipmine õis võib vahel mitte moodustuda ja tekib kaks võrdset haru (joonis V, 12). Diureetikum ­ kuseleajav vahend. Dolomiit ­ mineraal ja kivim, kaltsium- ja magneesiumkarbonaat; esineb sageli koos lubjakiviga settekivimina. Dominant (D)­ mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringe tähtsaim liik. Taimekoosluse dominandid leitakse katvuse või biomassi järgi, harilikult rinnete kaupa eraldi. Ebasarikas ­ vaata dihaasium. (joonis V, 12). Eel-emasus ­ emakasuue valmib enne tolmukate avanemist; nii on takistatud isetolmlemine sama õie sees. Eel-isasus ­ tolmukad valmivad ja avanevad enne emakasuudme avanemist.

Geograafia → Eesti loodus ja geograafia
51 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun