Konspekt 2009 geoloogia
Oma geoloogiliselt asendilt kuulub Eesti Ida-Euroopa platvormi (ehk kraatoni)
loodeossa, külgnedes vahetult Skandinaavia poolsaart ja Soomet hõlmava
Fennoskandia (Balti) kilbiga.
Struktuurselt ehituselt jaotub Eesti aluspõhi kaheks korruseks: aluskorraks ja
pealiskorraks. Aluskord koosneb kristallilistest kivimitest ja pealiskord
settekivimitest. Pinnakatte moodustavad kobedad setted (liiv, kruus, moreen).
Nii kristalse aluskorra pealispind kui ka settekivimikihid on kallutatud 0,1 kuni 0,3
kraadi lõunasse, umbes 3 meetrit ühe kilomeetri kohta.
Kristalne aluskord
Eesti kristalse aluskorra moodustavad 1800-1900 miljoni aasta vanused gneisid ja
gneisse läbistavad 1540-1670 miljoni aasta vanused rabakivi intrusioonid. Need
kivimid on kaetud 200-780 meetri paksuse Paleosoikumi settekivimite lasundiga.
Eesti kristalne aluskord jaguneb Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti vööndiks. Vööndid on
annaabi.ee 
